Eesti

Kena Reina

Esialgu oli töökorralduse jaotus 3 tundi aerudel ja 3 tundi „puhkust“ ning nii 30 päeva. Teine pool retkest töötati rütmis, kus valgel ajal oli vahetuse pikkus 1 tund. Pimedas sõites jäi 3 tunni graafik, et maksimaalselt proovida „magada“.
Paadis kehtis Eesti aeg – pärast Hannese telefoni väljalülitumist oli paadis veel ainult üks aega näitav käekell, mistõttu jäädi kodustega suhtluse selguseks Eesti aega. Iga päev kell 11.00 fikseeriti asukoht, mis edastati kontaktile maismaal, kes siis jagas asukohta kaardil kodustega ja kõigi kaasaelajatega.
„Ookean on suur ja võimas stiihia. Esimesena purunes meie illusioon, et me teeme ookeanil seda, mida tahame. Et vot sõuame üle ookeani 50 päevaga. Kohe esimestel päevadel sai selgeks, et stsenaariumi kirjutab ikkagi ookean, pakkudes parimal juhul väikseid võimaluste aknaid. Siis sõltub meremehe kompetentsist, tarkusest ja võimekusest, kui hästi ta seda võimalust ära kasutab.“
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-full wp-image-3984" src="https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-scaled.jpg" alt="" width="2560" height="1920" srcset="https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-scaled.jpg 2560w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-300x225.jpg 300w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-1024x768.jpg 1024w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-768x576.jpg 768w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-45x34.jpg 45w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-1051x788.jpg 1051w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-1351x1013.jpg 1351w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-1500x1125.jpg 1500w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-1800x1350.jpg 1800w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-2400x1800.jpg 2400w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-2625x1969.jpg 2625w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-1536x1152.jpg 1536w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250204_174802-2048x1536.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px" />

Logiraamat ja kaart, EPIRB majakas

Toiduarvestus oli kilokalorites arvestusega 5000 kcal sõudja kohta päevas. Varud pidid kestma 60 päeva, st 300 000 kcal sõudja ning 600 000 kcal meeskonna kohta. Selline toidukogus kaalus 50–60 kg.
Toitumisplaan: 
kolm sooja toidukorda (külmkuivatatud matkatoidud) 
vahesuupisted (kuivatatud datlid, rosinad, pähklid, halvaa ja kondenspiim) 
Vesi, lahustuv kohv, tee
„Kohe alguses selgus, et me ei suuda endale ikka kolm korda 1000 kcal sooja sööki päevas sisse pressida, nii et lõunasöök jäi vahele. Mis iseenesest andis kindlustunde, et nälga me ei jää, kui peaks ka üle 60 päeva ookeanil loksuma. Värskest kraamist oli meil ka 50 õuna, mis juba 30. päevaks otsa sai. Samuti lõppes poolel teel otsa lahustuv kohv ja pidime hommikukohvi kondenspiimaga asendama tee ja kondenspiimaga.“
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-full wp-image-3979" src="https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1.jpg" alt="" width="2169" height="1668" srcset="https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1.jpg 2169w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-300x231.jpg 300w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-1024x787.jpg 1024w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-768x591.jpg 768w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-45x35.jpg 45w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-1025x788.jpg 1025w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-1317x1013.jpg 1317w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-1463x1125.jpg 1463w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-1755x1350.jpg 1755w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-1536x1181.jpg 1536w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20241217_095723-1-2048x1575.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 2169px) 100vw, 2169px" />

Nõud, priimus, kuivtoit

„Kuna paadimeeskonna nägemus sobiva või parima kursi valikuks oli tihti erinev, siis tõi jõuluvana kapten Hannesele kingituseks kõrgtehnoloogilised tundlad, millega Hannes saaks leida parima kursi nii merel kui elus. Sest nagu jõuluvana ka laevameeskonnale ütles: „Nüüd te ju saate aru, et parima kursi valik ookeanil nõuab kõvasti ajude pingutamist ning ka kogemust.“ See oli asi, mida meeskond õppis ookeani, lainete ja tuulte taktikepi all, kuigi oleks võinud ennast vähemalt teoorias ka maa peal navigatsiooni asjus ette valmistada, lugedes mõnda navigatsiooni käsiraamatut.“

Peavõru

„Kohati tundus, et kuna meile elu oli minuti täpsusega iga päev sama, siis kohandusid ka ainevahetusprotsessid minutilise täpsusega ning vajadus musta ämbri ehk tualettpoti järele oli üpris täpselt samal kellaajal ning n-ö puhkehetke sees. Sõber ees sõudmas ja tema selja taga sai siis oma asi ära aetud. Orgaaniline jääde lendas üle parda ning pott puhtaks. Kogu lugu. Eks alguses natuke võttis kohanemisaega, et sobiv asend üpris kõikuval alusel omandada, aga paarinädalase kohanemisajaga muutus kõik väga loomulikuks.“
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-full wp-image-3982" src="https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-scaled.jpg" alt="" width="2560" height="1699" srcset="https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-scaled.jpg 2560w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-300x199.jpg 300w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-1024x680.jpg 1024w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-768x510.jpg 768w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-45x30.jpg 45w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-1187x788.jpg 1187w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-1526x1013.jpg 1526w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-1695x1125.jpg 1695w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-2034x1350.jpg 2034w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-2712x1800.jpg 2712w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-1536x1020.jpg 1536w, https://digigiid-admin.meremuuseum.ee/wp-content/uploads/2025/07/20250120_194423-2048x1359.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px" />
&nbsp;

Must ämber

„Üsna mereretke alguses hakkasime paadi järel lanti lohistama. Korraga oli päris suur kala otsas. Kohe oli selge, et seda kala niisama kergelt paati ei tõmba. Silma järgi arvates võis tegu olla 20–30 kg kaaluva isendiga. Maadlesin kalaga mõnda aega, adrenaliin oli väga üleval. Järsku sukeldus kala otse paadi alla. Ilmselt oleksin pidanud siduriga libistades tal ujuda laskma, aga hoidsin instinktiivselt väga kaardus spinninguridvaga kalale vastu. Korraga käis suur rompsakas ja kala koos poole ridva, landi ja tamiiliga olid läinud. Üks meie kahest spinningust oli puruks.“