ROOTSI RIIGIVAPPI HOIDVATE METSMEESTEGA KIVIRELJEEF
Algselt Toompea linnuses asunud 1561. aastast pärinev raidkivi tähistab Toompea linnuse ülevõtmist rootslaste poolt. Kivil on kujutatud Rootsi riigivappi, mida hoiavad kaks metsmeest, samuti on kivil Hornide suguvõsa vapp Klaes Christerson Horni mälestuseks, kes juhtis Toompea ülevõtmist.
MÕNE SÕNAGA HERALDIKAST
Vapikilbi kaunistused on niisama ainulaadsed nagu kilbikandja sõrmejälg, osutades kandja päritolule ja perekonnale. Vapikujunduses võib kohata loomi, linde, taimemotiive, aga ka inimesi. Metsmeeste kujutamine heraldikas on laialt levinud. Kilbi kirjeldusel lähtutakse kilbi taga asuvast vapikandjast.
Rootsi krooni auks tellitud raidkivi Via Appial, 19. saj. Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Kivireljeefi fotorekonstruktsioon: E. Pent, M. Pommer
RELJEEFI ÜLDANDMED JA AJALOOLINE TAUST
Mälestustahvel kuulub Tallinna Linnamuuseumi raidkivikogusse ja kannab nimetust „Reljeef Rootsi riigivapiga Toompea linnusel“. Kivitahvli mõõdud on 275 × 128 cm. Reljeef on valmistatud aastal 1561 ning tähistab Harju-Viru rüütelkonna ja Tallinna linna liitumist Rootsi võimuga ja Toompea lossi vallutamist. Reljeefi tellis Rootsi saadik Klas Kristersson Horn (1517–1566), kes juhtis läbirääkimisi.
Vapi kujundus on kooskõlas uute vapireeglitega, mis hakkasid Rootsis kehtima Erik XIV (1533–1577) kuningaks kroonimisel. Nelja väljaga ja vapisüdames asuva Vasade vapilt pärit viljavihuga riigivapp on sama, mis oli kasutusel Gustav Vasa (1496–1560) valitsemise ajal. Vapi kohale ilmunud suur kroon on aga esmakordne. Esile on toodud ka kuninga saadiku Klas Kristersson Horni perekonna vapp.
Reljeef paiknes algselt tõenäoliselt Toompea lossi müüril või peavärava kohal. 18. sajandil Vene võimu ajal võeti see lossi fassaadilt alla ning alumine tekstitahvel purustati. Purustatud alumine tekstitahvel leiti 1935. aastal, mil Toompeal toimusid väljakaevamised. Mälestuskivi leiti aga Toompea lossi ümberehitustööde käigus 1856. aastal ja selle omandas oma raidkivikollektsiooni Tallinna komandant Voldemar von Salza. 19. sajandi teises pooles pärast Rocca al Mare mõisapargi valmimist asus metsmeestega reljeef parki kujundatud metsateel – Via Appial. Koos teiste suurte kivitahvlitega oli Rootsi riigivapiga raidkivi Via Appial kuni II maailmasõjani. Metsateel asunud kivid said kannatada mõlemas maailmasõjas. 1958. aastal toodi Rootsi riigivapiga mälestustahvel Paksu Margareeta hoovi.
Hauaplaadid Via Appial, 1910. aastad. Foto: Karl Hugo Akel, Eesti Ajaloomuuseum
Johannes Rist koos abikaasa Berthaga, taustal Via Appia mälestusmärk, 1920. aastad. Foto: Tallinna Linnamuuseum
Mõlema kivitahvli ladinakeelsed tekstid on transkribeerinud ja tõlkinud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur, eesti klassikaline filoloog ja tõlkija Kristi Viiding 2022. aastal.
Tekstitahvlite transkribeerimine koos Kristi Viidinguga. Foto: M. Kurisoo
RELJEEFI LADINAKEELSED TEKSTID JA TÕLGE
PER GENERO [vapp] S[V]M AC NOB<–> ILEM DOMI [vapp] [N]VM NI[Co]<–> LA[vm][C]RIS [vapp] TIERNI [ex] [A]A[Mi]NNE [vapp] [a]N[NO] [†] INSIGNIA ILLVSTRISSIMI POT[e]NTIS<–> 5 SIMIQVAE PRINCIPIS AC DOMINI DOMINI ERICI EIVS NOMINIS DECIMI QVARTI SVECORVM G[o]THORV[m] V[a]NDALO<–> RVMQVAE [r]EGI[s] A QVO HAEC ARX POST OB[SIDIONEm] ALIQVAMDIV [Per]PESSAM 10 DEDIT[ione] C[a]PTA EST IPSO DIE
- IOANNIS [baptista]EOCTAVO NEM<–>
PECA[len]D.[iv]LYA[n]NO VIRGINIE PARTVS MILLE[ornament]SIMO QVINGENT<–> ESIMO SEX[t]AG [ornament]ESIMO PRIMO 15
1-4 (rida) Tänu suursugusele ja õilsale isandale Nicolaus Cristiernile Aminnest, aastal [†] 5-9 Silmapaistvaima ja võimsaima valitseja ja isanda, isand Eriku, selle nimega neljateistkümnenda, rootslaste, götalaste ja vendide kuninga vapp, 9-15 kelle poolt see kindlus pärast mõnda aega talutud piiramist alistumisega vallutati. Püha Ristija Johannese päeval ehk kaheksandatel juulikuu kalendidel, Neitsist sündimise 1561. aastal.
2022 aasta konserveerimise tööprotsess. Foto: M. Väinsar
AASTA KONSERVEERIMISTÖÖD
Reljeefi on varem konserveeritud, kuid nende tööde kohta ei ole täpseid kirjalikke allikaid. Raidkivi alumises tsoonis ja ülaosas on mitu mördiparandust, mille teostusaeg on teadmata.
2022 aasta novembris ja detsembri alguses toimusid reljeefi konserveerimistööd. Kivitahvel oli muutunud erosiooni tõttu halvasti loetavaks, kaotanud oma reljeefse struktuuri ja esines palju materjalikadusid. Tekstitahvlitel oli osa tähti hävinenud. Reljeef oli ulatuslikult kaetud deposiitse tolmu ja vetikatega.
Reljeefil on säilinud algset polükroomiat ehk värvi – erinevaid ookritoone helekollasest tumepunaseni, aga ka teisi värve, nagu pruun, valge, roheline ja sinine. Konserveerimistööde käigus teostati reljeefi kuiv- ja märgpuhastus ning pragude ja irdunud detailide konsolideerimine ehk kinnitamine. Reljeefi üldmulje ühtlustamiseks ja suuremate pragude täitmiseks teostati lokaalne plastiline retušeerimine. Säilinud polükroomia põhjal koostati visuaalne oletatav fotorekonstruktsioon.
Alumise tekstitahvli osa enne märgpuhastust. Foto: M. Pommer
Alumise tekstitahvli osa pärast märgpuhastust. Foto: M. Pommer
Teise vapivälja lõvi enne märgpuhastust. Foto: M. Pommer
Teise vapivälja lõvi pärast märgpuhastust. Foto: M. Pommer
Vasakpoolne tekstitahvel, A-tähe pragu. Foto: M. Pommer
Vasakpoolne tekstitahvel, A-tähe pragu pärast plastilist retušeerimist. Foto: M. Pommer
Esimese vapivälja kolmikkroon, sinine ja kollane polükroomia. Foto: M. Pommer
Säilinud ookritoonid suure krooni orvas. Foto: M. Pommer