Tuukriülikond

Tuukri sügavveeülikond (1920. aastad)

Aastaid meremuuseumi maskotiks olnud ja pisut raudrüüd meenutava tuukriülikonna projekteeris apteeker Jüri Vaimel (1890–1975, hiljem George Vaimel), kes valmistas ülikonna merepäästeühingu Poseidon tellimusel, et selle abil Soome lahest varandusi päästa. Idee hakkas apteekril idanema enne Esimest maailmasõda ning põhjalikumalt süvenes ta teemasse siis, kui oli sõja tõttu Peterburi siirdunud. Seal taotles ta oma leiutisele ka patenti, kuid see jäi siiski saamata – seaduse järgi omandas riik kõik leiutised, millel võis olla seos riiklike huvidega.
Pärast Vabadussõja lõppu rääkis Vaimel oma mõttest sõbrale major Otto Oidermaale (1893–1929), kelle eestvõttel asutati merepäästeühing Poseidon, mille eesmärk oli sõdade ajal Soome lahte uppunud laevadelt varanduse päästmine.

Ülikonna valmimise järel toimunud katsetuste küsimuses lähevad andmed lahku. Ühtedel andmetel inimest katsete ajal ülikonnas ei olnud, kuid Jüri Vaimel väidab, et tema ise oli katsete ajal laskunud ülikonnaga Soome lahes ligikaudu 150 jala (u 46 m) sügavusele, kui veesurve vigastas tuukriülikonna puusaliikme polte ja tal tuli kiiresti veepinnale tagasi tõusta. Seejärel jäi tuukriülikond aga kasutult seisma ja müüdi merejõudude staabile 50 000 marga eest õppevahendiks. 1935. aastal annetas merejõudude staap ülikonna Eesti Meremuuseumile.