Jäämurdja Suur Tõll

Mudel, jäämurdja Suur Tõll (1929)

Jäämurdja oli valminud 1914. aastal Vene Keisririigi tellimusel Saksamaal Stettini laevatehases ja sellele anti seoses Romanovite dünastia 300. valitsemisaastapäeva tähistamisega nimeks Tsar Mihhail Fjodorovitš. Laev jõudis esmakordselt oma kodusadamasse Tallinna 2. juulil 1914. Vabadussõja lõpetanud Eesti–Vene Tartu rahulepinguga anti laev noorele Eesti Vabariigile, aga et jäämurdja oli soomlaste käes, siis tekitas see pingeid kahe väikeriigi vahel ning diplomaatiline segadus kestis kuni 1922. aasta lõpuni.

Taas kodusadamasse jõudnud jäämurdja nimetati Saaremaa vägilase järgi Suureks Tõlluks ja see oli kahe maailmasõja vahelisel ajal Eesti suurim jäämurdja, tänu millele oli Eestil võimalik väliskaubandust aasta ringi käigus hoida. 1940. aastal, kui Eesti annekteeriti, läks laev esialgu Eesti Riikliku Merelaevanduse käsutusse, kuid sõja edenedes arvati jäämurdja Balti laevastiku koosseisu ja nimetati 1942. aastal taas Volõnetsiks. Aastatel 1950–1952 tehti laevale Soomes remont, mille käigus ehitati laev ümber vedelküttele ning põhjaliku uuenduskuuri läbisid ka peatekk ja tekiehitised. Seejärel asus laev Leningradi lähedal Lomonossovi sadamas, kus ta oli aktiivses kasutuses veel 1970. aastateni.

1988. aasta hilissügisel pukseeris Eesti Meremuuseum laeva Tallinna ja algas selle pikaajaline korrastustöö Paljassaare sadamas. Külastajatele avati laev esmakordselt 1994. aastal Tallinna Linnahalli sadamas. Tänaseks on laev leidnud kodu Eesti Meremuuseumi Lennusadamas. Suure Tõllu 100. sünnipäeva puhul toimus aastatel 2013–2014 laeva põhjalik renoveerimine. Jäämurdja on külastajatele avatud Lennusadamas.

Mudeli ehitas meremärkidepanija Lood kapten Hermann Tõnissoo 1929. aasta VII Eesti näitusmessiks, kus oli esmakordselt esindatud eraldi laevanduse valdkond. Näituse tarbeks tellis Veeteede Valitsus viis laevamudelit, millega sooviti panna alus Veeteede Valitsuse poolt loodavale meremuuseumile. Suure Tõllu mudeli eest sai Hermann Tõnissoo näitusmessi esimese auhinna – suure kuldauraha – ja 100 krooni preemiat. Tähelepanelik vaataja võib mudelil näha detaile, mis 1950. aastatel kapitaalremondi käigus eemaldati. Näiteks on mudellaeva tekil söekraanad, mis vedelkütusele üleminekul tähtsuse kaotasid ja eemaldati.