Suur Tõll

Suur Tõll on Eesti rahvuslik merendussümbol – see on ehitusaja modernseima jäämurdjana oluline tehnikamälestis ja ainus säilinud 1920.–1930. aastatel Eestis kasutusel olnud aurulaev.

Jäämurdja Tsaar Mihhail Feodorovitš mõni nädal enne valmimist Vulcan Werke laevatehases Stettinis, märts 1914

Suur Tõll ehitati Vene Keisririigi tellimusel 1914. aastal jää murdmiseks Tallinna lahel. Laeva nimeks sai Romanovite dünastia asutaja auks Tsar Mihhail Feodorovitš – 1913. aastal tähistati dünastia 300. aastapäeva. 1917–1918 vahetas laev mitmel korral nime – veebruarirevolutsiooni järel sai sellest Volõnets, kaaperdamise järel Soome vabadusvõitlejate poolt aga Wäinämöinen.

Jäämurdja Wäinämöinen Suomenlinna kuivdokis, 1919. Iga jäämurdmishooaja järel käis jäämurdja dokis kontrollis. Foto: Rauma Meremuuseum

Vaatamata Soome lipu all sõitmisele oli laeval toona oluline roll ka siinpool lahte – see aitas pöörata 1918. aastal alanud Vabadussõja kulgu Eesti kasuks. Jäämurdja pardal saabus siia sõjavarustust, diplomaate ning Eesti vägedele suureks toeks olnud vabatahtlikke. Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepinguga määrati, et jäämurdja endise nimega Volõnets kuulub Eesti Vabariigile. See tähendas, et Soomel tuli laev loovutada. Jäämurdja anti üle alles 1922. aasta lõpul. Järgnenud 18 talve sõitis jäämurdja Eesti lipu ja Suure Tõllu nime all ning tegi võimalikuks väliskaubanduse aastaringse toimimise.

Jäämurdja Suur Tõll Pärnus, 1926. Laeva korstnatel on Veeteede Valitsuse korstnamärgid. Foto: Eesti Meremuuseum

Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt kisti Teise maailmasõja keerisesse ka Suur Tõll. Laev tegi 1941. aastal läbi Juminda tragöödia, misjärel seisis jäämurdja Leningradi blokaadi lõpuni Kroonlinna sadamas. Alles sõja lõppedes naasti igapäevase jäämurdmistöö juurde. Aktiivses teenistuses oli laev 1970. aastate lõpuni, peamiselt töötati Kroonlinnas ja Leningradis. Sealt alates peeti ikka ja jälle plaane alus vanarauaks lõigata, konkreetsete tegudeni jõuti aga alles 1988. aastal. Plaanist teada saades taotles Eesti Meremuuseum laeva muutmist muuseumilaevaks ja see õnnestus tuua Tallinna. Külastajatele avati jäämurdja 1994. aastal.

Jäämurdja Suur Tõll oma esimeses eksponeerimiskohas Linnahalli taga, 1997. Muuseumlaev avati külastajatele 1994. aastal. Foto: Eesti Meremuuseum

Laeva renoveerimisel on sihiks võetud laeva välise väljanägemise taastamine nii, nagu see oli 1930. aastatel. Enne laeva 100 aasta juubelit, 2013. aasta sügisel, teostati laeva dokkimine, kus kõige olulisemaks tööks oli kereplaadistuse korrastamine. Järgnenud siseruumide renoveerimise käigus taastati ohvitseride messi ajalooline interjöör. Peateki eluruumid on taastatud 1950. aastatel kapitaalremondi käigus loodud sisekujunduse kohaselt, kuna varasema sisekujunduse kohta puuduvad andmed.

ehitusaastad – 1913–1914
ehitusmaksumus – 970 310 rubla
tellija – Venemaa Kaubandus- ja Tööstusministeerium
ehitaja – Vulcan Werke AG
ehituskoht – Stettin (tänapäeva Szczecin)
Takistusteta lõhkus kuni 1 meetri paksust jääd, suutis selles liikuda kiirusega kuni 5 sõlme.

Jäämurdja vettelaskmine Vulcan Werke laevatehases, jaanuar 1914.

Jäämurdja katlad enne paigaldamist, jaanuar 1914.

Jäämurdja üks kolmest peamasinast, jaanuar 1914.

Jäämurdja ohvitseride salong pärast valmimist, 1914. 100 aasta juubeli eel renoveeriti salong pildil näha oleva kujul. Foto: Eesti Meremuuseum

Jäämurdja ohvitseride salong pärast valmimist, 1914. Foto: Eesti Meremuuseum

Jäämurdja meeskond laeva tekil, 1920. aastad. Foto: Eesti Meremuuseum

Jäämurdja masinameeskond laeva masinaruumis, 1920. aastad. Foto: Eesti Meremuuseum

Jäämurdjad Suur Tõll ja Tasuja. Nende vahel allveelaevad Kalev ja Lembit, sügis 1939. Suur Tõll oli allveelaevade baaslaev. Foto: Eesti Meremuuseum

Jäämurdja merel, 1940. aastad. Foto: Eesti Meremuuseum

Suur Tõll murrab kaubalaevadele teed läbi jää Tallinna sadamasse, 22. aprill 1940. Film: Rahvusarhiiv

Kalalaevade päästmine jäävangist Narva-Jõesuus ja pimesooleoperatsioon jäälõhkujal Volõnets, 1963. Film: Rahvusarhiiv